Ma tahan olla KEEGI

Viimase aja mõtted....

Ma ei taha olla nagu nemad. Ma tahan olla KEEGI. Ma ihkan kogu oma hingest olla keegi teine, erinev sellest maailmast ja kõigest, mida siin tunneme. Kõik tuttav, juba teada-tuntud tee, mida olen terve oma elu teadnud; tahan sellest kõigest lahti lasta. Tahan kaotada end kesk karmi elutormi, mis ometi oma südantsoojendava iluga meie maailma millegiks eriliseks põimib. Kui mul oleks see MISKI, mis kogu mu elu tagasi stardipunkti kannaks, ei teeks ma seda kunagi. Ma olen peesitanud kesk päikest ja nautinud mahedat tuult minu juustes mängimas, kuid olen näinud ka vihma peadpööritavalt hävitavaid katseid mind murda. Olen näinud kõike. Nii head kui halba, musta kui valget. Need keerlevad minu südamesoppides üheskoos harmoonias ja kui ma nüüd praegu, sellel hetkel, teeksin restardi, tahtes olla see KEEGI, võtaks ma nad endaga ühes. Üheskoos moodustaksid need midagi erilist, need kaks kontrasti. Võib-olla loovad nad uue maailma, võib-olla jääb nende salapärane kuma veel mulle endalegi teadmata. Ma lihtsalt tahan olla mina ise, kuid samas soovin sulanduda üheks teistega. Ma ei taha jääda märkamata, kuid pean kõigepealt õppima märkama iseennast, igal momendil, igal eluetapil. Ma lihtsalt tahan olla keegi...