Luba oma südamel...

Luba oma südamel heliseda, laulda ja hõisata. Tähista elu ja elamist hetkes, mis leiab aset nüüd. Lase lahti armastuse kummastavas valguses kõik, mis peab minema. Mõnikord jõuab see teadmine sinuni kui vaikselt hõljuva udusulena. Teadmine, et universum kannab igal hetkel sinu eest hoolt ning et kõik jõuab sinuni ühel või teisel viisil alati õigel ajal. Me kukume, et mõista lendamise kergust ja lendame, et mõista, kuivõrd tähtsusetud olid need raskused, mida varem kaasas kandsime. Elu vool viib meid endaga oma jõele ja loodus laulab meile pikaks reisiks kaasa. Lootuslilled avanevad veel kaunimalt, kui me eales varem oleks oodanud. Ning lootus õitseb neist välja, sirutudes kaugele üle meie eeterkehade. Kaob piir olematuse ja võimalikkuse vahel. Me oleme suutelised kõigeks ja meie usk seisab raugematu mastina kindlalt maa peal.