Unista, unista ja unista!

Ära kunagi anna alla oma tõelistes hingesoovides, nendes sügavuti tungivates päikesekiirtes, mis küündivad kuni sinu südameni välja. Mõnikord võid neid ekslikult ehk naeruvääristada või nende tegudes kahtlema lüüa, kuid ära kunagi, mitte kunagi anna alla nende võimekuses ja täielikus usus luua sinu maailm harmoonia kutsujaks ja selle avalisüli tervitajaks. Oled olemas ja perfektne täpselt sellisena, nagu oled ja sinu unistused löövad kuldsena särama terve välise kesta, välja sellest sisemisest, kus nad end sinus nii kaua peitsid. Ehk kartes võimalust välja tulla või ilu luua, ehk kartsid vaid sinu enda mõtted, et mis neist küll täpselt saama võib või peaks. Aga sinu süda ei karda kunagi nende olemasolu. Ta hoiab neid tasakesi ja härdalt enda varjus, toites neid jõu ja nõuga proovida veel ja veel vastu pidada. Ja nii sa teedki, usud ikka ja jälle,

korduvalt ja korduvalt, üle iga ettetuleva kännu ja võimaliku tõkke.

Sinu süda on sulle teenäitajaks ning sinu silmad peegeldavad sõnulseletamatult rabavaid maailmu, kus sinu hing laulab ja heliseb rõõmust ja värvidest kõige imelisemas harmoonias? Võib-olla sellepärast ongi teinekord ebamugav teistele silma vaadata, sest oleme teadlikud, millist tahet, püüdeid ja unistusi nad endas peidavad? Sellest hoolimata unustagem kõik hirmud ja segadused meie soovide ja salaideede keerises pöörlemas. Ära karda avada oma silmi tõe ees, sest tões peitub nii palju enamatki. Tihti on see sinu tõeliste tahtmiste ja ärksate unistuste parim paik, kus olla ja oodata, et need lõpuks ometi välja ütleksid, mitte isegi teistele, kuid endale. Teadvusta endale kõike seda, mida oled liiga kaua endas alla surunud ja olgu sinu silmad kui kaunid kanalid kinkimaks neid armastusega

hetkele ja tuleviku lootustele.