Afirmatsioon tänaseks: olen mina ise ja armastus suur.

Ma unistan ja armastan sellise tugevuse, sellise rikka magnetilise väljaga, et tõmban ligi vaid küllust ja heaolu. Hingan rahus armastust sisse ja rahumeelt välja. Või siis vastupidi, kuidas iganes mulle ka parasjagu ei tunduks. Tunnen sisimas, et ma ei karda enam olla mina ise, sest igat minu särtsakat ja omapärast külge hindan ja võtan omaks nüüd täie hingusega, ilma vähimagi kahtlusevarju või muremõtete ligihiilimisega. Nii, nagu tõusevad sisse hingates minu kopsud ja langevad taas puhinaga välja hingates, tunnen ka mina omamoodi kergust iga vana ja mind mitteteeniva asja vabastamisel. See on kui kõikjale jõudev sära, mis nakatab minus elades teisigi rakke, puhudes neile uue sõõmu elurõõmu ja sulnist jõudu hetkes olemiseks ja vana taaga lahtilaskmiseks. Olen vaba, vaba ja veelkord vaba. Minu unistused on valguse allikas ja nende magusast palest sünnib täna öösel, ühes viimaste kuukiirtega midagi tõeliselt kirgast ja kaunist.