Meie kui elu külluslikkuse jõgi

Iga hetk, iga päev lood sa taas uue versiooni endast. Kas nimetada seda isegi versiooniks? Me kõik käime eluga kaasas, tahes tahtmata. Oleme kui jõgi, ainult et oleme igaveses liikumises; me ei voola vaid ühte kohta, kutsudes seda oma lõpp-punktiks või isegi kui teeme, siis vaid ajutiselt. Peatume ühes kohas ja siis liigume taas edasi. Just niimoodi olemegi pidevas protsessis, aina jätkuvas ja jätkuvas eneseloomingu protsessis. Me võime suruda end kindlasse nurka ja öelda, et see või too ongi terve meie potentsiaal, kuhu on võimalik areneda, tõusta ja pürgida, kuid sellega paneme taaskord mingi limiidi endile ette. Elu energia ja võimalikkus arenemiseks on lõputu ning vaid end ise piirates võime tunda, nagu rohkem ei saakski. Nagu edasi sellest ja tollest punktist pole võimalik minna. Niimoodi öeldes kahandame võimalust aga just nimelt edasi liikuda, paneme kui blokeeringu iseenesele ja elule meie ümber. Tõde peitub aga selles, et igal momendil on meil võimalik teha täielik kannapööre elus või luua kõike, mida süda ihkab. Uus päev tähistab just päikesetõusuga oma uut algust, isegi loodus proovib meile öelda, et meilgi on see võimalus. Ja mitte ainult iga uue päikesega, vaid iga hetkega, mil otsustad iseendale ja oma eluenergiale jah öelda. See avab koheselt ukse erinevate võimaluste sissevoolule ja neid hakkab

meie ellu tulema nagu paduvihma. Me saame seda, mida kutsume ja endast välja anname. Kõik on energias ja omavahel seotud, selle vastu ei saa võidelda. Kuna energia meis otsib pidevalt uusi teid ja väljakutseid, ei ole võimalik kauaks seda endis kinni hoida; see tahab murda vabaks ja lennata lõpututes kõrgustes. Täpselt nagu ärgitab ta meid oma südamesoove järgima ning vanast välja astuma. Jõgi meis justkui ootab voolamist! See on rõõmu, külluse ja armastuse jõgi ning eneses avatuse leidmise tagajärjel võib see viimaks ometi valla pääseda. Me muutume, tõuseme, kasvame. Iga päev ja iga hetk ning ehitatud piirid selle energia väiksuse kohta eksisteerivad vaid niikaua, kui ise neil laseme seda teha.