Tervitus!! :)
Ma tean, ma tean, et lubasin järgmises postituses kirjutada, millised probleemid mul olid olnud ja kuidas need mind tugevaks kasvatasid, kuid mõtlesin, et kuna eelmine oli niigi kaunilt kurvatooniline, jätaks selle mõneks teiseks korraks. Selle asemel otsustasin kirjutada hoopis nüüd juba enda kogemusest mõnesid soovitusi ja näpunäiteid, mis tulevastele vahetusõpilastele kasulikud võivad olla. Tasuks siiski mainida, et see on vaid minu kogemusest lähtuvalt ja võib-olla võivad mõne riigi õpilased teisiti kirjutada, kuid lõppude lõpuks usun, et need on piisavalt üldistavad.
1. Juhul, kui su sihtriik pole inglise keelne, oleks väga mõttekas enne vahetusaastale minekut oma vahetuskeelega tutvust teha (loe: ikka päris korralikult põhibaasid selgeks õppida). Uskuge mind, öeldakse küll, et keel tuleb kui iseenesest ja kiiresti suhu ja võib-olla mõnede väheste puhul see nii ka on, kuid tegelikult ikka nii ei käi. Näen praeguste õpilaste pealt, kuidas nad stressavad keele pärast ja käivad palehigis kursustel ning nagu kõigest veel vähe ei oleks, näib terve maailm korraga survestavat, et sa selle võimalikult kiiresti selgeks õpid. Mina nutsin end ikka päris mitu korda magama, kui ma veel itaalia keelt ei osanud (kuigi ma hakkasin juba kuu ajaga tasapisi rääkima) ja käisin enamus aja sellise näoga ringi, nagu oleksin matustel. Nüüd on kõik teine ja ma tunnen, et suur tõkkepuu on ületatud ning oh, kui hea tunne see on, kui sa ikka lõpuks aru saad, mida räägitakse. Seda ei anna millegagi võrrelda ja pluss aitab sõpru lihtsamini leida ja inimestega tutvust teha. Lihtsalt soovitus:
kuna enamus õpilasi lähevad vahetusaastale augusti lõpus, siis võib ju suve vägagi ära kasutada, et keelt õppida! Lihtsalt põhiasjad selgeks saada ja natukenegi proovida rääkida. Uskuge mind, vahetusaastal tahad sa teha nii paljusid muid asju, kui raamat süles sõnu-grammatikat õppida. Lühidalt: mida kiiremini keele selgeks õpid, seda lihtsam ja oleks väga arukas sellega varakult alustada, sinu enda närvide säästmiseks.
2. Ära karda praktiseerimist!! Päriselt, isegi kui sa tead vaid kahte sõna oma vahetusriigi keeles, hakka neid kohe kasutama, kanna kaasas märkmikku ja pastakat ja kirjuta uusi sõnu üles. Ütle inimestele, et nad sind parandaksid ja sinuga vahetusmaa keeles (kui vähegi võimalik) räägiksid. Paljud on agarad sinuga inglise keeles rääkima, kuid sina ei pea seda tegema.
3. Hoia oma ootused nii madalal, kui võimalik. Ma ei soovita oodata mingit lillepidu, samuti mitte mingit suurt seiklust, sest lõppude lõpuks lähed sa sinna õppima ja elama peaaegu nagu kohalikud inimesed, kellel on oma mured ja probleemid ja keegi neist ei käi iga päev kuskil spaas puhkamas või reisimas. Jah, sa arvatavasti saad selle kõik, kuid mitte kogu aeg ja iga päev. Hoia meeles, et sa lähed sinna ennekõike ISEENNAST kasvatama ja endale uusi kogemusi saama. Loomulikult kuulub väike reisimine ja uute kohtadega tutvumine selle hulka, kuid ma ei soovita seda endale põhisihiks seada, või sa pettud tugevalt.
4. Hostpere on sinu vahetusaasta arvatavasti kõige olulisem osa, palun ära alahinda neid. Nad on võtnud su heast südamest ja vabast tahtest ja isegi, kui teie iseloomud ei sobi alati ja kultuuride erinevused põrkuvad kokku, on nad lõppude lõpuks kinkinud sulle kodu, kus elada ja uue perekonna ja proovivad teha kõik, et sa end hästi tunneksid. Kõige halvem asi, mis üldse võimalik teha, on jääda oma tuppa mossitama, eriti alguses, kui kohanemine tekitab raskusi. On vaja minna välja ja suhelda oma hostperega, luua nendega tugev ja sõbralik side, näidata üles huvi, olla sõbralik ja lahke. Aeg-ajalt võid teha väikesi kingitusi oma hostpereliikmetele ja neid kindlasti tänada, kogu energia ja materiaalse eest, mis nad sulle pühendavad. Esimesed päevad võivad tunduda natuke veidrad ja piinlikud, kuna nii nemad kui sina ei tea, kuidas
üksteisega käituda, kuid see tunne kaob umbes nädala jooksul, kui tõesti ka ise pingutada ja kohal olla. Naera ja räägi oma hostperega, see muudab kõik kõrvalised probleemid 10 korda väiksemaks.
5. Valmistu selleks, et isegi kui sa oled veidi vaiksem ja häbelikum, kui teised, tuleb sul anda endast kõik, et inimeste-koolikaaslastega suhtlema minna ja tegelikult see kehtib kõikide kohta. Alati on lihtsam rääkida oma riigi inimestega, kes teavad selle kultuuri, kuulsaid inimesi ja kellel on seal juba oma elu oma sõpradega, seega pole mõtet imestada, kui sinuga nii palju suhtlema ei tulda. Loomulikult alguses tullakse ja tuntakse huvi, kuid lõviosa tööst tuleb ikkagi sinul teha, sellepärast on lihtsam, kui sa kasvõi midagigi keelest tead. Ära ole solvunud, kui sind ignoreeritakse, vaid tea, et see on puhtalt sellepärast, et sinu kaasõpilased ei tea veel, kuidas või mida sinuga suhelda. Sul pole veel kujunenud oma kohalikku elu nagu neil ja see võib võtta aega, enne kui kujuneb. Sellest hoolimata, ära jää nukralt kõrvale. Mine välja nt oma hostõe-hostvendade sõpradega, et uusi inimesi kohata ja koolis astu kaasõpilaste juurde, küsi, kuidas asjad käivad ja uuri, mida keegi peale kooli teeb. Üldiselt ollakse väga varmad vahetusõpilastega välja minema seega ära karda küsida. Ilmselt esimestel kuudel võid tunda, otsekui jookseks inimesi kui sõelalt sinu elust läbi, kuid vaid aeg näitab, millised neist on tõelised ja määratud jääma. Kui sul pole alguses mingi 20 sõpra, pole samuti vaja pead norgu lasta. See võtab aega, kuid see ei jää tulemata.
6. Enne vahetusaastale minekut on hea mõelda läbi, mis on sinu sihid ja soovitud tulemus selleks kogemuseks. Mine endasse ja mõtiskle, mida sa tahad? Miks sa lähed vahetusaastale? Mida sa sellega tahad saavutada ja mida see sulle annaks? Mida sa arvad, kuidas vahetusaasta sind mõjutaks? Sellised küsimused aitavad hoida orienteerituna ja enesekindlana, samuti on abiks ajal, kui sa tunned koduigatsust või asjad ei lähe nii, nagu sa oled lootnud. Ootusi ei maksa kirja panna, kuid sa võid üles kirjutada, mida sa sooviksid vahetusaastal näha/kogeda ja kuidas sa arvad, see sind muudaks. Või võib need ka ikka ootuste alla panna, kas pole? :D Okei, lõppude lõpuks oleks vist oluline, et sa lihtsalt mõtled läbi, mis on sinu tegelik südamesoov vahetusaastal saavutada ja kui sügav või pinnapealne see on.
7.Hea soovitus on oma perekonna-sõpradega vahetusaastal vähem suhelda. Esiteks see võib tekitada probleeme vahetusperega suhtlemisel (sest nemad tunnevad nagu sa poleks kohal, vaid ikka kodumaas kinni ja ei taha nendega suhelda) ja teiseks ei aita kohalikke sõpru teha. Loomulikult pole asi vaid selles, kuid igal juhul sa näed, et nii on nii teistele kui ka sulle endale parim. Ja tõelised sõbrad mõistavad sind kindlasti, ja tõeline pere on sul alati niikuinii olemas.
8. Vahetusaasta ei ole kerge, kuid see on samas ka imeliselt kaunis kogemus. Kui sul tuleb ette hetki, kus tõesti tunned, et enam ei jaksa, ei maksa käega lüüa, vaid rääkida. Rääkida oma hostpere, pärispere, YFU või kasvõi teiste vahetusõpilastega. Kuidas sulle tundub, et on parem. Ära jää kunagi oma mures-pinges üksi, isegi, kui see on vaid ajutine, sest väiksed mõtted võivad kasvada suurteks mõteteks ja väiksed probleemid suurteks probleemideks. Hoia ülal mõtteviisi, et see on eelkõige SINU aasta ja SINA väärid parimat õnne, parimat kohtlemist ja parimat kogemust.
9. Kui tunned, et pole päris õnnelik või rahul oma vahetusaastaga, on hea idee koostada väike skeem, kasvõi mõtteline. Kanna sinna kõik, mis sind vaevavad ja rõõmus olla ei lase ning seejärel kirjuta üles need, mis sa teaksid, et teeksid sind õnnelikumaks. Nt, ma pole oma klassiga rahul ja tunnen end seal halvasti. Teine mõte: ma tahan saada oma klassikaaslastega paremini läbi ja tahan, et minuga ka rohkem suheldaks. Sellest mõttest hakkavad võrsuma järgmised lahendused ja aina järgmised ja lõpuks võibki õige võimalik tegevuskava koos olla.
Praeguseks kõik, pea on tühi praegu ja muud olulist, mida nii laialt levinult teada pole mõttesse ei tule, seega palju soojust teile ning näeme jälle!
Liis